Juhtkiri

Lobaroboti "ChatGPT" kuulsus tõi tehisintellekti teema järsku ajalehtede esikülgedele. Mõtlejad-visionäärid-kolumnistid, kellel on alati vaja leida uusi teemasid, millest mõelda, visioneerida ja mida kolumniseerida, paiskavad üksteise järel välja hoiatusi tulevikumaailma kontrolliva AI eest. Reklaamigeenius Elon Musk koos üle 1000 muu tegelasega allkirjastas avaliku kirja, milles kutsus üles lobarobotite arendamist kuueks kuuks peatama. Itaalia valitsus otsustas "ChatGPT" korra lausa ära keelata - tõsi küll, viidates andmekaitsele, mitte teenuse sisule.

Militaar.net foorumis kirjutas üks sage postitaja mõni päev tagasi järgmist:

Traagika on muidugi sellest, et venelastel on mobiilsetel kanduritel piisavalt lõhkepäid, et pommidada Euroopa ja USA tagasi keskaega. Üle 700 lõhkepea siis.

Praegu on sõda ja selles sõjas on mõndagi ulmelist. Juba alguspäevil võis tähele panna viiteid "Sõrmuste isandale" – mulle jäi mulje, et enamasti küll filmile. Nt stseenile, kus Frodo saadetakse Mordorisse koos inimeste mõõkade, haldjate vibude ja päkapikkude kirvestega, aga nimetatud olendid ise jäävad Rivendelli talle järele lehvitama. Või see, et vene sõdureid on hakatud vist päris rutiinselt orkideks nimetama.

Ulmekirjanikud on üks veider tõug. Ühelt poolt justkui meelelahutajad, teiselt poolt oraaklid. Ühelt poolt vaadatakse meie loodut kui „ehh, nutikas, aga jutuks hea küll”, teiselt poolt ilmselt neetakse vaikselt, sest liiga palju süngetest visioonidest on tõeks saanud.

Ühe "Algernoni" esimestes numbrites ilmunud loo kommentaarides kiitis toimetaja Raul Sulbi algajat autorit ulmebutafooria pingevaba kasutamise eest, kuigi nentis, et jutt ise on suhteliselt äbarik. Tookord võis juba selle eest plusspunkte saada, et suutis žanriulmelise kirjelduse higistamata, punastamata ja vabandamata kirja panna.

Kaheksa aastat tagasi, 2013. aprillis, vestlesime ajuteadlase Jaan Aruga transhumanismist ja inimkonna digitaalsest tulevikust: http://algernon.ee/transhumanism_digitulevik . Teema on jätkuvalt väga palav ning hiljutine uudis annab ettekäände selle juurde tagasi pöörduda.

Marsi-teema on kuum. Uno Veismann kommenteerib "Sirbis" praegusi plaane ning tehnoloogilisi võimalusi Marsi koloniseerimiseks, jäädes kokkuvõtvalt arvamusele, et Elon Muski hüüatused vähemalt praegu hüüatusteks jäävadki.

Allakirjutanu võttis veidi üle aasta tagasi ette lugeda läbi ja üle Fjodor Dostojevski kogutud teosed (tõsi küll, "Märkmeid surnud majast" uuesti ei viitsinud). Kuigi kõige tugevamad on "Kuritöö ja karistus" ning "Idioot" (kooliprogrammide koostajatel on, nagu tavaliselt, õigus), pakkus kogu komplekt rohkelt rõõmu.

Aga miks sellest siin kirjutada?

Igal heal kirjanikul on oma tugevad küljed. Stephen King on suurepärane pingekruvija. 22-aastane Isaac Asimov ei teadnud suurt midagi ei elust ega inimestest, kuid "Asumi" triloogia ajaloorütm köidab lugejaid põlvkondade viisi. Hal Clement oleks vist küll pigem oma nimetissõrme ära hammustanud, kui mõne täieliku totruse kirja pannud. Kui Indrek Harlga võtab tõsiselt ette keerulist faabulat kududa, siis pole talle vähemalt Eestis võrdset ning mõnele tekstile võiks minu poolest ka Hugo anda. Et cetera.

Paar päeva tagasi postitati Facebooki Ulmegruppi ( https://www.facebook.com/groups/2308305582828897 ) eelmise aasta novembris leheküljel "File770.com" ilmunud nimekiri Mandri-Euroopa autoritest (ja nende teostest). Nimekirja autori eesmärk oli demonstreerida, et ulmet ilmub ka väljaspool ingliskeelset keeleruumi (you don't say!) ning ta rõhutab, et tegu ei ole mitte parimate raamatute nimekirja, vaid tema kontaktisikute eelistuste nimekirjaga, kuhu esitati reeglina 5 teost.