Kevadel toimunud kirjastuse „Fantaasia” jutuvõistluse esikümme ilmub loomulikult raamatuna, sellest kahjuks – või meie õnneks – välja jäänud, kuid žürii poolt positiivset äramärkimist leidnud lugudest jõuab osa sellesuvisesse „Algernoni”. Eks iga jutuvõistlusega ole nii, et kuigi päris esimeste ja viimaste osas žüriiliikmete vahel tavaliselt suuremaid eriarvamusi ei ole, kipub just avaldatavate, kuid mitte nii väga silma jäänud lugude saatus olema natuke õnnetu ja mis seal salata, mõjutab ju ka lugemisjärjekord ja ehk hetkemeeleolugi...
Kõik «Algernonis» ilmunud ja ilmuvad jutud, tõlked, artiklid ning muud materjalid on kaitstud Eesti autoriõiguse seaduse ja rahvusvaheliste autorikaitse konventsioonidega.
Käesolevas numbris ilmub kaks juttu debütantidelt: Jüri Andrejevilt ja Rein Kullilt.
Artiklite rubriigist leiab lugeja Silver Sära põhjaliku ülevaate 2010. aasta proosast, millest üsna suur osa on pühendatud ulmele. Taivo Rist mõtiskleb Siim Veskimehe tegelaste suguelu üle.
Seekordse tõlkejutu Steve Stantoni sulest on tõlkinud Juhan Habicht.
2010. aasta viimases numbris ilmub kolm algupärandit: üle hulga aja taaskord jutt Siim Veskimehe sulest king kaks pärimuslikku lugu Kersti Kivirüüdalt.
Kõik «Algernonis» ilmunud ja ilmuvad jutud, tõlked, artiklid ning muud materjalid on kaitstud Eesti autoriõiguse seaduse ja rahvusvaheliste autorikaitse konventsioonidega.
Käesolevaga tuleks joon alla tõmmata Jeff Carlsoni lugude tõlkimise võistlusele. See ei äratanud võimalikes uutes tõlkijates liiga laialdast huvi, aga ei jäänud ka päris tähelepanuta. Ning samas on ehk isegi hea, et sedapuhku jäid kõrvale need profid, kes alguses tingimuste järele pärisid - nii jäid sõelale seni tõlkijatena tundmatud nimed.
Mulle tundus Rauno Pärnitsa tõlgitud "Surve" ("Pressure") ehk pisut õnnestunum kui Kristjan-Jaak Rätsepa tõlgitud "Uneliivamehe tulek" ("Enter Sandman"), aga tegelikult on mõlemad võetud ülesandega kenasti hakkama saanud.
"Algernoni" 2010. aasta esimeses numbris ilmub kolm teksti: Taavi Kangru jutt "Ilmamees", Csilla Kleinheinczi "Piisk vaarikat" (Tiina Pai tõlge ungari keelest, mis on iseäranis kiiduväärt) ja Kriku artikkel ulmemaailmadest.
Kõik «Algernonis» ilmunud ja ilmuvad jutud, tõlked, artiklid ning muud materjalid on kaitstud Eesti autoriõiguse seaduse ja rahvusvaheliste autorikaitse konventsioonidega.
"Algernoni" 2009. aasta viimasest numbrist leiab kuus juttu eesti autoreilt, sealhulgas kaks Karen Orlault, kelle loomingu ilmumises eelnes 2009. aastale 6 aasta pikkune paus.
Tõlgete rubriigis ilmub seekord koguni neli teksti - Silver Sära tuntud headuses panus vähem tuntud gooti kirjanduse Eesti lugejaile vahendamisse ning kolm lugu kaasaegsetelt autoritelt Juhan Habichti ja Lauri Heinsalu tõlkes.
Artiklina ilmub Jaile Jürgensi kokkuvõte postiloendis SF2001 antud soovitustest põhikooliealisele algajale ulmekirjanduse huvilisele.
"Algernoni" detsembrinumber lükkub seoses viirushaiguste rünnakuga edasi teisipäeva, 8. detsembrini.
Käesolev erakorralisel ajal ilmuv number on pühendatud kahele suvisele sündmusele: ulmehuviliste kokkutulekule "Estcon" ja "Mütofesti" jutuvõistlusele.
Võistlusele saadeti 8 juttu, neist otsustati avaldada 7.
Mütojutu võistluse võitja on Kristo Siig looga "Kahel suviharjal". Teist ja kolmandat kohta jäid jagama Kersti Kivirüüt looga "Kadunud poeg" ja Ragnhild Reiner looga "Pime suvi ja rabavarjude vägi".
2009. aasta juulinumber jäi paraku oodatust kesisemaks. Ilmub Kersti Kivirüüda teine kaastöö, seekord Tartu lähedal toimuva paravaldkonda kuuluva tegevusega. Artiklite rubriigis arvustab Kristjan Sander Enn Kasaku "Vaba pattulangemise seadust".
Kõik «Algernonis» ilmunud ja ilmuvad jutud, tõlked, artiklid ning muud materjalid on kaitstud Eesti autoriõiguse seaduse ja rahvusvaheliste autorikaitse konventsioonidega.
