Jyrka veerg

Just nädalajagu päevi tagasi toimus Estcon - Eesti ulmefännide kokkutulek. Allakirjutanule jäi selleaastane üritus meelde eelkõige mitme asjaolu tõttu.

Kõige olulisem on vast see, et Estcon'99 polnud enam ulmelisti tellijate (ning neile lähedalseisvate isikute) kokkusaamiskoht... Käesoleval aastal osalesid ka mitmed «Marduse» autorid, kellel praktiliselt puudub juurdepääs wõrgule.

Kolm pidi kohtuseadus olema?

Mulle (ja ajakirja toimetusele ka) on ette heidetud, et toimetaja veeru täitmine kuu viimasel tunnil pole kõige lugejasõbralikum tegevus. Nii kurb, kui see ka pole, juunikuu toimetaja veerg täitub samuti juunikuu viimasel veerandtunnil...

Et tunnistada kriitika mõningast pädevust, siis saab käesolev toimetaja veerg üldsõnaline ja joont alla tõmbav: asjalikum toimetaja veerg jääb juuli algusesse... Sinnasamasse juulisse jäävad ka (kahjuks) mitmed jutud ja tõlked, kuna Jaanipäev ja muud loodusõnnetused on toimetuse töövõimet tunduvalt kahandanud.

Saabki otsa see metsik mai!

Ajakirja «Algernon» väike ja sõbralik toimetus on saanud nüüd kuu aega katsetada, kuidas on võimalik saada hakkama ilma kodumaad teeniva Raul Sulbi aktiivse osaluseta. Ilma võltsi tagasihoidlikkuseta tuleb tunnistada, et kõige hullem polnudki. Ütleks vaid seda, et pisut on muutunud rubriikide omavaheline suhe, aga see on ajutine kasvuraskus. Kahjuks ei saanud teoks lubatud artiklite, tõlke- ja kordusjuttude rubriigid. Juunis aga kindlasti...

Kuidagi märkamatult on valmis saamas wõrguajakirja «Algernon» kuues number.

Toimetus peaks justkui nüüd pidulikke kokkuvõtteid tegema ja vahus suul suuri lubadusi tulevikuks jagama. Kokkuvõtete tegemiseks on pool aastat ulmeajakirja ilmumist siiski üsna nadi põhjus.

Loomulikult on mille üle hõisata, sest «Algernon» on kenasti täitnud seda kohta, mis seni tühjalt seisis. Igatahes on ulmeuudiseid nüüd maakeeles pisut rohkem liikvel.

Kristjan Sander helistas ja küsis lugu järgmisesse Algernoni ning rääkis teemast: ulmekirjanike lahkumine ulmest n-ö tavakirjandusse. Telefonivestluse käigus olin vist mina see, kes võttis esimesena suhu Indrek Hargla nime ja küsis, et kas ta peab silmas Hargla lahkumist kriminaalkirjandusse. Toimetaja Sander vastas, et seda küll, aga ta pidas siiski silmas teemat üldisemalt.

Tõsi see on, ega Indrek Hargla pole esimene ulmekirjanik, kes ulme asemel hakkab midagi muud kirjutama. Eestis üldiselt jah, aga kui palju meil üleüldse neid päris ulmekirjanikke on olnud..?