hämar

Meelis Friedenthali uus romaan "Inglite keel" räägib paberiajaloost ja raamatutest. Olulisel kohal on varauusaja katsed luua täiuslikke raamatuid ja ideaalseid keeli (sh. inglite keelt). Katsetused, tundub, et ole olnud päris viljatud. Algab aga kõik üsna argiselt...
 

Te ise mängite

„Te ise mängite,“ ütles mees laua tagant. „Mängite või?“

Käesolev saatesõna on esmakordselt ilmunud Argentiina lühiproosa meistri Julio Cortazari kogumiku "Salarelvad" eestikeelses väljaandes (Tallinn: Koolibri, 2011). Kogumik on raamatupoodides veel kättesaadav. Taasavaldatakse "Algernonis" Klaarika Kaldjärve ja kirjastuse nõusolekul.

Originaal kogumikus Johanna ja Günther Braun, "Der Utofant - Aus der Zukunft aufgefundenes Journal aus dem Jahrtausend III" (1982)

Tõlkinud Rauno Pärnits

"Algernoni" toimetusel ei õnnestunud leida Johanna ja Günther Brauni autoriõiguste valdajaid. Juhul, kui nad ei ole rahul teksti ilmumisega "Algernonis", palutakse neil kirjutada aadressil algernon@obs.ee .

TEGELASED:

VÄITLEJAD
ESIMEES
MANGAAN
CABBALET
JACKSON
NORTON
POTAPOV
EMA
LAPS
KOMANDANT
HÄÄL TAEVAST
PULMALISED (rahvalaulu kapell)
3 SAADIKUT
EIT
TAAT
LOOMAAIA DIREKTOR
EKSPERT
JACK KENNEDY
ROBERT KENNEDY
NIKITA HRUŠTSOV
GALAKTAATOR
TAEVAISA
UURIJA
MINISTER
PERSONALIAMETNIK
ARST
KUNN
UNIVERSUMIVÄRAVATE VALVUR

Aitäh, Einstein! Ma küll ei jaga ööd ega mütsi Sinu relatiivsusteooriast, aga vähemalt teadmine aja ja ruumi suhtelisusest on aidanud mu mõistusel kohaneda paari aasta taguse ehmatava kogemusega.

Mis on aeg? On see füüsikaline, filosoofiline või psühholoogiline nähtus? Reeglina tajume aega lineaarse, üksteisele järgneva sündmuste ahelana. Selliselt tajutav njuutonlik aeg ei saa pöörduda tagasi ega rutata ettenähtud sündmustejadast edasi.

1431 aasta 16 septembril, püha Korneliuse päeval, peeti Tallinnas iseäralikku matusetalitust. Maeti Tallinna kauaaegset linnatimukat Henrikut. Tavakohaselt sängitati timukad küll surnuaia müüri taha, sest enesetapjate ning timukate maised jäänused ei tohtinud rüvetada pühitsetud mulda, ent seekord tehti teisiti. Püha Barbara kabeli tagant lammutati lahti kalmistu müür ning timukas Henrik maeti otse selle alla, võimalikult lähedale pühale maale. Linn tahtis näidata, et tal on veel meeles, kuidas ligi 40 aastat tagasi Henrik linna päästis.

Üks jõululugu keskaegsest Tallinnast

Laual küünal särab
ja kuusk on ehteid täis.
Jõulud ei lõpe ära,
see mõte mul peast läbi käis.

Lumememm nukrutseb hoovil,
ta märkab veel küünalde sära.
Las täituda nüüd minu soovil,
et jõulud ei lõpe ära.

Ei helgi enam midagi mu ees
ja kadunud küünalde sära.
Kuid tean, et minu südame sees
jõulud ei lõpe ära.

Katariina Ratasepp,
9-aaastane

Surm:

Ma sellele tantsule kutsun kõik nõukad,
paavsti ja keisri ja kõik, kes loodud,
suured ja väikesed, vaesed ja jõukad.
Küll tehakse siin ilmas mõtteid alatasa,
et kui on kaasas tunnustusepärgi,
siis patud korra pealt on tasa.

Kuid kargama te peate minu pilli järgi.

Tallinna Surmatants
Bernt Notke
15. saj lõpp