Uudiskirjandus

„Kohe on see möödas,“ lohutab Luka. „Siis läheb paremaks.“ Ta tahab, et nad hoiaksid üksteisel käest kinni. Selge see, muidu poleks ta ju Luka. Sofia ulatab käe ja Luka pigistab seda kõvasti.

Neid on neli: Sofia, Luka, Maru ja Jelena. Nad istuvad autos Luka garaažis ning ootavad.

Sofia vaatab autosse tungivat suitsu ja mõtleb: Kuradima piinlik. Tal on oma põlvkonna teravaim mõistus, kuid ta istub siin autos oodates, millal heitgaas ta tapab.

Jutt ilmus eesti keeles Leonid Kaganovi autorikogumikus "Sidrunkollane planeet" (Skarabeus 2021).

Svjatoslav Loginov. Eikeegi ja ilma nimeta. Skarabeus 2020.

William Gibson, “The Peripheral”. Berkley, 2014. William Gibson, “Agency”. Berkley, 2020.

Isaac Asimov 100. Ulmeantoloogia. Koostanud Raul Sulbi. Tartu: Viiking, 2019. 368 lk.

Märtsis ilmub müügile "Skarabeuse" uus raamat. Antoloogias "Maagia" on neljalt autorilt kuus lühiteost. Raamatus on 344 lk ja see maksab kauplustest ca 21€.

"Maagia" on esimene eestikeelne 21. sajandi vene ulme antoloogia.

Oleg Divovi lühiromaanis "Reetur" (2000) kandub elfide ja örkide vaheline sõda Irreinilt üle paralleelmaailma, Maale.

Leonid Kaganovi jutus "Mul veab" (2006) on inimesed saanud võimaluse ajas rännata, kuid üksnes „hüpates“ tulevikku.

„Mulle ei meeldi sinu emanda loss,“ sõnas vöömees, tolmune, väsinud. Tal oli poolenisti tühjaks joodud veekruus käes. „Palju surnud kive. Alumised korrused lõhnavad nagu surm ja ülemised nagu ...“ Ta jõi vee lõpuni, otsides õiget sõna., „Nagu viiskümmend talve järjest sisse hõõrutud kehamahlad. Mitte head mahlad, armastusega jagatud. Rohkem ...“ Ta otsis taas sõnu ja kehitas viimaks õlgu, oskamata tunnet tasandikule sobivatesse sõnadesse panna. „See ei ole hea koht ei lapse ega naise ega mehe jaoks. Kogu aeg on tunne, nagu jälitaks sind näljane panter.“

Gertrud ei olnud printsess Jelena Violettale valetanud. Ta oli leinanud Tropcheri otsustusvõimet, halastamatult efektiivset mõistust ja kõige enam seda möödunud hellust, nende raket. Usaldust, mis kunagi oli. Aga meest ennast – ei, õigupoolest mitte.

Meelis Friedenthali uus romaan "Inglite keel" räägib paberiajaloost ja raamatutest. Olulisel kohal on varauusaja katsed luua täiuslikke raamatuid ja ideaalseid keeli (sh. inglite keelt). Katsetused, tundub, et ole olnud päris viljatud. Algab aga kõik üsna argiselt...
 

Te ise mängite

„Te ise mängite,“ ütles mees laua tagant. „Mängite või?“