Artikkel

Kirjandusmaailmas kehtib üldiselt reegel, et autor kriitikuga vaidlusse ei lasku. Seda eelkõige põhjusel, et kellegi hinnang millelegi ei ole üleüldse vaidluse aine. Autorit kaasav diskussioon selle üle, kus peaks mingi tekstilõik olema, mis on teosest kahetsusväärsel kombel puudu (või üle) või kuidas peaks kujutama loo tegelasi jmt. peaks olema toimunud käsikäes toimetajaga juba enne teose ilmumist ja kõik.

Kersti Kivirüüt. Kaku kabel ja teisi tondijutte. Tallinn: Canopus 2011.

Raamatute toimetajateks-kujundajateks on märgitud Elen ja Andres Kurik. Kas tegu on perefirmaga?

Jah ja ei.

Perefirmaga selle poole pealt, et kirjastuse oleme asutanud ühiselt. Tegemist on ammuse soovi realiseerumisega ja üks osa kogu protsessist on kindlasti ka ise loometöös osaleda. See on tõesti see, millega tahame tegeleda.

Maailma vanim ja suurim teadusliku fantastika uurijaid koondav ühing SFRA (Science Fiction Research Association) määras selle aasta märtsis ühe oma kahest aastaauhinnast Tartu ülikooli eesti kirjanduse teadurile Jaak Tombergile. Ajakirjas Science Fiction Studies ilmunud Tombergi artikkel „On the Double Vision of Realism and SF Estrangement in Gibson’s Bigend Trilogy“ hinnati 2013 aasta parimaks kriitiliseks kirjutiseks. Sellest asjaolust lähtuvad ka mõned järgnevad küsimused talle.

Juhan Habicht

Triinu Meres

"Algernoni" lugejate lemmik Indrek Hargla väitis hiljuti kirjanduslistis, et kirjanik peab olema riigi vastu. Soovisin, et ta riigi defineeriks, kuid ta ei teinud seda.

Mis see riik siis ikkagi on? Bürokraadid? Infrastruktuur? Nagu Kivisildnikul: "Mul on kästud kusta teie kaevu"? Kas see on piisavalt riigivastane, kui ma mõne riigiametniku läbi sõiman või mõne elektrijuhtme läbi lõikan? (Kas see on globaliseerumisvastane, kui ma mõne auto või vitriini puruks taon?)