Artikkel

Ette kantud Estconil, 18. juulil 2008.

Niisiis, minu jututeemaks on „Eesti ulme 2007”.

"Somnium Mirabile" foorumil on au lõpetada suur kirjandus- ja kunstikonkurss ""Sõrmuste Isand" 50 aastat", mis oli pühendatud J. R. R. Tolkieni "Sõrmuste Isanda" ilmumise 50. aastapäeva tähistamiseks.

Konkurss koosnes kolmest osast: ilukirjandus, illustratsioonid ja skulptuurid. Kõikides osades oli kaks vanusekategooriat: 1) kuni 16 eluaastat ja 2) üle 16 eluaasta.

Ilukirjandus

"Algernoni" Jaanipäeva jutuvõistluse võitis ülivõimsalt Veiko Belials. Palju õnne!

Esikolmik:

1. "Kübaramoor", Veiko Belials, 20 punkti. Auhind: lugu avaldatakse "Marduses" (Veiko Belialsil olid kõik auhinnaks seatud teosed juba olemas.)
2. "Mooritsa tasu", Moranis Anari, 12 punkti. Auhind: kogumik "Õudne Eesti".
3. "Valetamine", Ingel Paulus, 7 punkti. Auhind: "Pastellvärvide linn" ning "Lend võimatusse".

Lisaks said zhüriilt punkte:

Iga-aastasele kokkutulekule "Estcon" registreerumine on alanud ja seda saab teha lehel

http://www.ulme.ee/ulmeuehing/estcon/2007/registreerumine

2008. aasta suvel ilmub antoloogia "Soome ulme", milles on järgmised novellid ja lühiromaanid:

Poelettidele on jõudmas kirjastuses ?Varrak? ilmunud õudusantoloogia ?Õudne Eesti?. Antoloogias on esindatud 31 kirjanikku, jutud pärinevad ajavahemikust 1866 kuni 2004 ja neid ühendavaks teemaks on eestiaineline folkloorne-üleloomulik õudus.

Alltoodu on toimetatud versioon 2005. aasta novembri viimasel nädalal postiloendis SF2001 toimunud vestlusest. Osa võtsid tähestikulises järjekorras Juhan Habicht, Tanel Rõigas, Kristjan Sander, Andres Septer, Andres Soolo, Raul Sulbi ja Liisa Vesik.

Neli meest arvutite taga. Ühtaegu minimaalne ja maksimaalne (multimediaalne) kommunikatsioon publikuga. Eemalolu ja kohalolu liitumine: nemad staaridena, isikutena, muusikutena hoidusid audiovisuaali varju - niivõrd, et justkui oleksid võinud ka üldse olemata olla (mida nad ?Robotsi? robotitega taas kord mõista andsid). Ja ometi, kas olnuks publikut nii palju, kui laval olnukski kogu aja vaid robotid ning Kraftwerk ise jäänuks koju?

“Kui tundub vajalik konkreetsele tegevusele veidi sügavamat mõõdet lisada, teeb seda poeet ja enamasti just loodust luuleliselt hingestades,” on öelnud minu kohta Indrek Hargla. See pani mõtlema, et kui palju on ulmes poeesiat ja miks teda üldse peaks seal olema.

Olen kaugel arvamusest, et see on põhjapanev teooria või absoluutne tõde - pigem katse arutleda etteantud teemal. Pole ma ju mingi luuleteadlane ja ka poeedina ütleks ma, et ka eesti ulmekirjanike hulgas on minust oluliselt paremaid luuletajaid.

Kogu see lugu sai alguse SF2001 listist. Või ei. Tegelikult sai see alguse sellest raamatust - Darren Shan "Cirque du freak" – mida soovitasin lugeda ühel äärmiselt väikse lugemiskogemusega 6. klassi noormehel. Minu üllatuseks see meeldis talle. Meeldis ka tema sõbrale. Minu heameel hästi tehtud tööst tekitas aga tahtmise seda tööd veel paremini teha ning sellest johtuvalt saatsin ülalmainit’ ulmelisti kirja palvega soovitada väikese lugemiskogemusega põhikooliealistele raamatuid, mis meelitaks ulmekirjanduse juurde (ning ehk ka üleüldse rohkem lugema).