SciFi

Allpool avaldatakse üks peatükk Kristjan Sandri peatselt ilmuvast romaanist "Kolmteist talvist hetke", mis sai viimasel romaanivõistlusel 5. koha. Teose toimetab lugejani kirjastus "Varrak".

Esimene hetk

“Noh, lõpeta värisemine,” ütles onu Roma ja patsutas talle õlale. Nad istusid hämaras vagunelamus väikese raudahju ees, temperatuur õues langes (nagu ikka enne nende tulekut, seletas vuntsidega ataman) ja teekann kahises.

“Küll sa tagasi saad. Küsi Lauri käest, mitu korda ta siin käinud on, kui mind ei usu.”

Tähelaevastiku k?ige paremini varustatud ja vastavalt sellele ka meeskonnaga ekspeditsioonilaeva ?Astroflash? viibis tâhesüsteemis juba peaaegu kolm nädalat, baaslaev oli jäänud tiirlema neljanda planeedi orbiidile, mis ülejäänud taevakehadest enim huvi pakkus, süsteemi teisi planeete uurisid ?Astroflashi? pardalt teele asunud iseseisvad moodulid ja automaatjaamad.

„Ainult niipalju saad sa maitsta minu verd, nälgiv koer. Ma ei hävi, ma elan ärksalt ja vapralt seni, kuni mu maks kannab, ja siis edasi minu hõimus. Sina ei suuda katkestada meie teekonda, vikatimees, me kasvame sinu jaoks liialt jämedaks!“

Kestvus, Tuletaga tänavustest noortest turjakaim, rapsas teraga ülalt alla ja astus eemale. Külm vihm sellel aastaajal, mis pidanuks olema talv, uhtis vere ta näolt hetkega habemesse, kuhu see tumedate ripitsatena venima jäi.

Frank Roger on sündinud 1957 aastal Belgias Ghenti linnas.

Oma esimese jutu avaldas ta 1975. a. Seejärel on teda avaldatud paljudes ajakirjades ja antoloogiates, alates 2000. aastast ka autorikogumikes.

Kui kokku lugeda kõik tõlked - seni 29 keelde - saab avaldamisi kokku üle 700, enamasti on need lühijutud, kuid ka mõned lühiromaanid. Lisaks kirjutamisele tegeleb ta kollaaide ja graafikaga, lähtudes nendeski valdkondades sürrealistlikest ja satiirilistest traditsioonidest. Kes tahab teada täpsemalt, on teretulnud tutvuma tema koduleheküljega:

Jutt osales kirjastuse "Fantaasia" jutuvõistlusel.

Enne, kui kõik alguse sai, olid vaid tühjus ja pimedus. Ja siis tuli Vanakarvik, Kogu Ilma ja Selles Leiduva Isand. Ärge uskuge, kui teile öeldakse, et Jubal lõi inimesed.

Tegemist oli lihtsalt loomevargusega.

Savist olete te võetud. Ärge lootkegi, et sinna tagasi saate.

Vana Krement

ESIMENE

See juhtus siis, kui kõik oli veel pime ja tühi. Polnud midagi peale pimeduse. Ja tühjuse.

Hommik

Venemaa. Baikali sõjaväeringkond. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede raadioluure Zakamenski polk.

Nooremleitnant Gubov tõuseb koikul ehmatusega istuli - keegi kolgib pööraselt ta toauksele.

Ajanud kirsad paljaste jalgade otsa kõigub ta unesegasena ukseni.

Lävel seisab väeosa ülem alampolkovnik Fomin luitunud maikasärgi väel.

Gubov üritab määrustikku järgida, aga polkovnik rahmab tõrjuvalt käega, ta näos peegeldub pohmellisegane paanika. “Oi bljääd! Ema, sünnita mind tagasi! Oi emake! Milline mure!”

?Tee, et sa kaod, uss!?

?Kuradi sohilaps!?

?Nõid!?

?Mine tagasi huntide juurde, kust sa tulnud oled!?

Põlastavatest hüüetest tagaaetuna jooksin lõkke äärest ära metsa, nägu katmas pisarad. Nad ajasid mu minema. Minul ei olnud kohta nende seas.

Jooksin järjest sügavamale, põgenedes iseenda maiste deemonite eest. Puuoksad kriipisid mu paljaid jalgu, nägu ja käsivarsi, kuid see ei seganud mind. Õhus rippus hingemattev rebestatud naha lõhn. Ma jooksin nagu tagaaetud loom surmahirmus, proovides end asjatult metsas ära eksitada.

Lumesadu oli kestnud juba viiendat hommikut. Hok ajas end aegamisi püsti ning lükkas maha soojahoidvad loomanahad. Tavaliselt keegi tema hõimust nõnda vara ei ärganud. Polnud vajadust. Iial polnud hommikul nõnda külm olnud. Ent nüüd oli soojaandev lõke kustunud ? midagi, mida poleks iial tohtinud sündida. ?Kus oli Toran? Tema asi oli lõkkesse päikese suremise ajal puid visata.? Vihaselt ümisedes ajas Hok end asemelt üles.

Raul ringutas. oli keskhommik, päike kumas läbi paksude kardinate. Tundus olevat ilus suvepäeva algatus, tundus olema ilus Rauli sünnipäeva algatus. Pikk tore päev ootas ees.

"Pikutan veel veidi. Iga päev seda endale lubada ei saa! Ja Pidi naine ka just eile komandeeringusse sõitma! Ideaalseid sünnipäevi juhtub kahjuks harva."

Uksekell lõpetas ta lesimise. Visanud riided selga, tõttas Raul õue värava juurde. Seal seisis vormis mees.

"Kuller, teile on pakk."

Allkiri ja väikese pakiga kööki.

Käesolev on katkend Neal Stephensoni peatselt ilmuvast romaanist "Lumevaring". Kirjastus "Varrak", tõlkija Juhan Habicht.

White Columnsi väljasõidu juures on must auto, pantrina hüppevalmis, läikivalt teraskestalt peegeldumas Oahu tee reklaamvalgus. Üksus. MetaCop Unlimitedi liikuvüksus. Uksel on hõbedaselt läikiv vapp, praetaldriku mõõtu politseimärk, millel on organisatsiooni nimi ja kiri:

VALIGE 1-800-COPS
Arveldus kõigi levinumate krediitkaartidega